Gurmaanlusest

Lisaks sellele, et võin viimase aasta harjutamise järel pidada end omast arust juba üsna heaks leivaküpsetajaks, oleme kuidagi tavapärasest tihemini olnud heade restoranide külastajad. Eriti aktiivsed olime aasta teises pooles. Hea avapauk sellele oli Otepää kandis Tammuri talus, kus head sõbrannad tüdrukute õhtu kirsina seal suurepärase ja väga mitmekäigulise gurmaanluse õppetunni korraldasid. Õige pea järgnes külluslik ja spetsiaalselt meile valmistatud pidusöögi proovi õhtusöök Platzis. See oli parem ja ehedam, kui oleks osanud ette kujutada. Õhtusöök heas seltskonnas ja õhkkonnas restoranis Ribe jäi meelde maitsva toidu ja hea teenindusega. Korduvalt on külastamist väärinud Moon ja sealne hitt on meie jaoks olnud creme-brulee: suur, suussulav ja pealt väga krõbe! Meenub ülihea köögiga hotelli restoran Siguldas ning Armeenia köök Riias.

Eraldi märkimist väärib Sfäär, kus mõnusalt koduse interjööri kõrval pakuti tõelisi hõrgutisi! Loomaliha...mmm...mõtlesin, et lähen kööki kursustele! Seejärel tähistasime oma väikest tähtpäeva kohas nimega Gianni. Sinna ei oleks ilmselt kunagi sattunud ilma Cherry voutcheri abita. Toit oli hea, kuid ma eelistan selliseid vabamaid ja kodusemaid kohti valgetele linadele ja kallistele hindadele. Siiski, toit oli küll maitsev. Aga eelistaks kindlasti uuesti kasvõi Vertigot, kus teenindus oli mõnus ja toit muidugi taas imehea. Õige pea ootas ees restoran Museum, kus samuti oli väga õdus istumine ja lisaks hõrgule lihale peab esile tooma nende shokolaadikooki. Siis järgnes töine pidusöök Karl-Friedrichis, kust avanes imeilus vaade ehitud Raekoja platsile ning, kus serveeriti oskuslikult kodumaist põdraliha. Hea, et ma praegu alkoholi ei tarbi, sest niiviisi restodes käies võiks minna veiniga liiale väga kergesti. Kuna selliste restoranide portsud ei ole kunagi liiga tegevad, siis maitseelamuste ja naudingute jaoks on see olnud väga mõnus aeg. Ja lisaboonusena on need gurmaanluse retked kergitanud ka minu langema hakkavat hemoglobiini taset ;-) Vot selline väike algaja gurmaan on minust saanud. Kui enne käisin kogu aeg trenni andmas, siis nüüd leiab mind pärast ujumaskäiku aegajalt hoopis restoranidest.

Pulmapäev

Usun, et iga tüdruku unistustesse kuulub kaunis pulmapäev. Meie päev kujunes erakordselt ilusaks meile endile ja loodetavasti ka külalistele. Põnevad paar kuud kestnud ettevalmistused kulmineerusid 17. septembril. Armas väljavalitud mõisake, vahvad sõbrad-sugulased ja see hea hea soe ja suur tunne. Kui vahel mõtled, et nüüd on see tähtis hetk, jäta meelde see tunne, siis sel päeval ei olnud vaja mõelda, see tunne lihtsalt oli. Suur ülevoolav rõõm ja õnnetunne, mille olemasolu võib tunnetada ka tagantjärele.

Särasime, rõõmustasime, nautisime - ei pea paika, et oma pulmas ei saa end hästi tunda. Professionaalsed abilised ja üksjagu enda energiat, see kõik vääris pingutust. Tasub alati uskuda, et igaühe jaoks on kuskil keegi. Mina usun, et on! Uskuge teie ka ja ühel päeval see läheb täide :-)

Julgen öelda, et see oli minu senise elu kõige ilusam päev! Ja neid on ees veel muidugi palju ;-)

Foto autor on Kerly Ilves.

Ettevalmistused peoks!

Pildi ja ilutilulilu autor on Sigrid Valgma.

Muljeid SELLi mängudelt Tartust

Tartus sai nädalavahetusel tudengielu meenutada. Ööbisime Narva mnt 27, kolm korrust oma vanast toast allpool ja aitasime XXVI SELLi mänge korraldada. Mingil hetkel, eriti eelneval perioodil oli nii pingeline, et jõudsin mitu korda kahetseda, miks selle jama omale kaela võtsin. Kui aga lõpuks kõik sujus ja kõik 1600 osalejat meie nobeda tiimi abiga omale kaelakaardi kaela olid saanud, siis oli ikka hea tunne küll :-) Ürituse avamine oli väga põnev! Vabariigi president ise kaunistas oma muheda kohalolekuga mänge. Peeter Jõgioja tule- ja trummishow oli võimas, Rocki tantsutüdrukud graatsilised ning Sellikeste laulukaarelt laskumine oli põnev shedööver! Selline hea vana tuttav tunne tuli peale igatepidi: Tartu, tudengid, sport, korraldamine, pinge, pidu...lahe vaheldus!

Lõbus aastavahetus

Uus aasta tuli suusatamise, ilutulestiku ja salsaga. Ühesõnaga mõnusalt, tantsides. Enne ÄMS (Äratundmatuseni Maskeerunud Salsatantsija) vol 3 minekut käisime lumises metsas suusatamas, tegime maitsva õhtusöögi ja valasime ka tina. Vaatasime tinakujukeste varje siit ja sealtpoolt. Meenutasid teised nagu daami kübaraga ja Miki-Hiirt. No vaatame, mis aasta toob! Head uut aastat!

Lahkumispidu Casa de Bailes

Peo jaoks on alati põhjus. Kõigepealt tuleb teha suurejooneline lahkumispidu ja seejärel ootab ees elevust tekitav avamispidu. Ühesõnaga tantsukeskus "Casa de Baile" kolis Estonia lähedusest Roosikrantsi tänavale. Viimast korda sai salsatada Kunstiülikooli ajutiseks raamatukoguks saavas saalis. Peo stiil oli Halloween. Ausalt öeldes oli isegi natuke kahju, kuidagi armsaks oli saanud see koht. Pidu oli vahva ja loomulikult olime taas teemakohaselt maskeerunud. Tantsu ja tralli oli üksjagu ning koju minnes piirasid meid tee peal koledad zombid. Õnneks viis Marika mu autoga koju ja zombid ei saanud muud kurja teha, kui auto katusele koputada ja kadunud me olimegi :-) Igatahes, too nädalavahetus oligi üks tants: kolme päeva peale 10 workshoppi salsast reggetonini ja 2 õhtust pidu. Kui nädal hiljem avamispidu toimus, olin vist üle oodanud uute ägedate ruumide suhtes. Vana suur aula oli mahukam, kõrgem ja suursugusem. Hoolimata sellest, et ta oli väsinud. Aga ega see koht kõige tähtsam ei ole: peamine, et inimesed tulevad ja tegutsevad ja tunnevad tantsimisest rõõmu! Lisan siia ühe lustaka video meeste reggetonist, kus nad tunni lõpus tulid naistele esinema ;-)

Häälevõluri juures

Peter Fesslerit tutvustatakse kui hääle- ja vokaalivõlurit. Jazzkaare raames toimus KUMUs tema kontsert, kus ta esitas peamiselt Brasiilia muusikat. Kui juba jutt sellest maast, siis see mind külmaks ei jäta. Jällegi hoolitsesid head sõbrannad selle eest, et ma sinna varakult pileti ostaks ja nii me siis võluri kontsertil kohal olimegi. Kuigi saal oli täis, oskas Fessler luua väga personaalse esitluse. Nagu oleks suhelnud igaühega eraldi. Isegi "Girl from...teadagi kust muutus korraks girl from Tallinnaks!" Ka oma käheda kurgu kuristamise kontserti ajal keeras ta showks, kuna tema klassikaõpetaja käskivat nii teha. Kontsert möödus kiiresti. Väga meeldis!

Üks aasta - pikk või lühike?

Kas üks aasta on pikk aeg? Kuidas võtta, kui oled elanud ühe aasta ja arvestades kasvamise kiirust ja arengut - siis on see kindlasti pikk aeg. Aga aja kulgu arvestades on see aasta läinud lennates. Sellesama aastase põnni ema ei löönud risti ette, vaid ujus oma kõhukesega Brasiilia vihmametsas suure kose alt läbi (ise tegin seda olude sunnil surm silme ees), ei jäänud last oodates dekreeti ega hiljem ka lapsepuhkusele, reisis oma 3-kuuse põnniga üle ookeani vanematele külla ja tegi teisi minu jaoks hulljulgeid hullusi. Aga poiss on tubli ja tugev. Laseb end tüdrukutel vankris sõidutada, kui uni silma tuleb ja on oma eluga rahul. Ja lapsevanemad on uhked oma tubli poisi üle!

Nagu Ameerikas ...

...oli mõte peas, kui mulistasin peo ajal Kabli rannas tuttava majakese õues olevas basseinis. Harjutusi sadas pähe nagu lindi pealt. Kuigi meretuul tundus mulle liiga tugev ja ma merevette ei kippunudki, leidsin üles osakese sellest veeinimesest, kes minu sees elab. Vees on ikka mõnus, otsin kiiresti üles tee basseini või merre või mõnda järve, päris ilma ikka ei oska!

Tantsukeskuse 3. sünnipäev

Seekord oli peoteemaks "erinevad rahvused" ja õhtu peale kogunes neid päris palju. Vaikselt ilmusid välja moslemid, shotlane, Sparta ise, Eesti pioneer, kuningannad ja palju teisi toredaid tegelasi. Peole eelnenud tunnid ja hilisem rueda olid väga mõnusad. Peolt ei puudunud ka show ja sünnipäevatort. See oli hea ettevalmistus nädalavahetusel Riias algavale salsafestivalile!

Aitäh, head sõbrad!

Sünnipäev on üks hiiglama tore päev! Välja ilmuvad vanad head sõbrad-tuttavad, kes soovivad häid soove ja kolleegid-sõbrad kingivad lilli. Nii palju lilli ei ole mulle vist varem veel mitte kunagi kingitud! Ja erilist headmeelt teeb, kui sõbrad leiavad aega ja võimalust külla tulla ning koos lõbusalt aega veeta. Vanemad kolleegid avaldasid arvamust, et sünnipäevalaps on kui ladvaõun, kes veel alla ei kuku, sõbrad aga itsitasid, et sellepärast ei ole mu tordil küünlaid, et neid oleks nii palju ja ma ei jõuaks neid enam ära puhuda :-)Igatahes salsarütmides see ilus päev õhtusse jõudis, afterparty läks hommikutundideni ja pühapäev möödus raba ilu nautides. Mõnus!

Algas uus õnnelik aasta!

Nagu naksti, 2009. aasta tuli ja väga vahvalt! Sõbrad, sushi, talendid klaveril, säraküünlad ja õnnevalamine. Selline tore sisalikupoiss vupsas Allika tänava elanike tinakulbist välja! Ta on nii eriline, et õnneoraakel ei teadnud tema kohta midagi öelda, kuid selge on see, et õnne ta toob!

Ja edasi, salsatades uude aastasse! Ja siis säras järgmistel päevade päike, Tartu taevas korraga koguni kolm tükki! Ei olnud ma sellist halo nähtust varem näinud! ja raba ja suusatamine ja muidugi...parim seltskond. Head uut aastat, kallid sõbrad!

Tallinna salsafestivalist

Nädalavahetusel läks suuremaks salsatamiseks, sest juunikuust oodatud sündmus jõudis lõpuks kohale. Kolmapäeval oli hea põhjus minna soojendama, neljapäeval oli tund ja eelpidu, reedel tunnid ja suur pidu, laupäeval ja pühapäeval mitmeid tunde ja veel suurem pidu ja pühapäevane kulminatsioon oli päris kindlasti Clazzis!

Festival oli minu jaoks tõusude ja mõõnadega, sest kui midagi kaua aega ootad, siis kerkivad esile suured ootused. Juba esimeses tunnis läksid jalad sõlme ja oli kehva tunne, et ma ei saa hakkama! Siis aga tulid mõned eriti briljantsed õpetajad, kellega koos sai kogeda õnnestumisi ja oli väga vahva. Kõige ohtlikum oli reedene pidu: kontsadega jalapeale astumised, kriimud, küünistamised, nügimised ja lõpuks virutasin ka ise (muidugi mitte hea meelega) oma partnerile randmega vastu nägu...ohtlik ala see tantsimine! Siis hakkas juba välja tulema, kuni pühapäeval läks jälle väga kitsaks. Mida vähem professionaalne, seda ohtlikum!

Aga see oli lihtsalt imeline, kui ühes kohas oli korraga nii palju inimesi, sealhulgas ka mehi, kes väga hästi tantsivad. Mingil hetkel igatahes õpetajatel särgid lendasid ja läks rajuks reggetoniks, siis taas salsa, bacchata, cha-cha... Lisan siia ühe õppetunni video Jazzylt ja Amylt. Meie järele tehtud akrobaatika siinkohal avaldamist ei kannata :-)Küll aga on selle tunni tulemus: uued lihased, mis annavad endast täitsa märku siiamaani!

Super...band

Ma ei teagi, mitu korda ma olen käinud juba kuulamas Clazzis "International Superbandi"(Kuuba, Brasiilia, Jamaica, Eesti). Igatahes, jällegi selline elamus! Tantsid ja naudid. Inglise keeles sobiks selle muusika ja emotsiooni kohta öelda: chill. Nad väärivad igati oma nime ja mul ei ole salsast ja teistest Ladina-Ameerika tantsudest veel väsimusmärke.

Vabadus laiselda! Rõõm tantsida!

Elu kipub aeg-ajalt kole kiireks minema. Keeletundi, tööle, trenni andma, trenni, peole, tahaks lugeda, lubad kellelegi midagi teha...ja siis oledki korraga oma aja nii kinni planeerinud, et tekib tunne: vaba aega ei olegi. Sel nädalavahetusel oli selline moment, et mul ei olenud mitte ühtegi kohustust. Logelesin, magasin lõunani ja väikeste pausidega kauemgi, lugesin, õppisin natuke prantsuse keelt, rullitasin, küpsetasin muffineid, tegin süüa ja tantsisin salsat. Suure logelemise vahele tekkis ikkagi väike süümekate moment: no kuidas ma siin laisklen sedasi niisama, võiks ju teha seda ja seda. Aga vahel on vaja lubada endal laisk olla, kuhu see asjalikkus viib! Onju!

Igatahes, taaskord üks suurepärane tantsu täis nädalalõpp. Neli workshoppi Kuuba päritoluga Yasser Saria Terrylt ja Lesli Valdezilt. Kõigepealt Kuuba salsa, ladys styling, rueda ja lõpetuseks reggeton. Ja siis jätkus pidu poole ööni. Sünnipäevade tähistamine, rueda võistlus, kus võidust jäi puudu üks väike valeliigutus :-) Ja pühapäeva õhtul muidugi tantsuga jätk sellele kõigele. Milline lõõgastus!

Riias salsatamas

Kui oled kolm päeva erinevates salsatundides käinud superõpetajate juhendamisel, õhtuti tantsinud ladina-ameerika rütmide saatel ning koos on palju palju sarnaste huvidega inimesi, siis tekib pöörane kooslus. Lihtsalt nauditav. Isegi ära väsida ei jaksa. Riias toimus neljas salsafestival, mis minu jaoks oli esimene ja seetõttu päris eriline.

Eraldi tähelepanu väärib legendaarne Albert Torres, kes avas meile eriti põnevalt salsa ajaloo tagamaid ning oli laupäevaõhtuse show elegantne õhtujuht.

Minu absoluutsed lemmikud olid Monika ja Mek. Karisma ja elegants ja oskus õpetada ja oskus sedasi tantsida! Ja kui profid õpetavad ja ütlevad:"Aegajalt pead tegema lihtsaid asju, et asjadest aru saada. Lihtsuses on ilu," ning nad panevad su silmad kinni tantsima. Ja nii on ju ka väljaspool tantsu. Nii nagu tantsuliigutused algavad süvalihasgruppidest, nii algavad ka jooksusamm või rüht pöia asendist mahapanemise hetkel ja nii on ka tihti koreda pealiskatte all peidus soe süda või midagi muud ilusat.

Igatahes, teel Riiast Tallinnasse oli jälle tahtmine tantsida. Ja meie spontaanselt alguses võõrastest inimestest tekkinud reisiseltskond oli lahe! Mul on ostetud juba novembris toimuva Tallinna salsafestivali pääse :-) Olen omadega sees! Nii palju on õppida.

Eestlane olla on uhke ja hää!

19. august 2008 oli eestlastele kahtlemata suur ja tähtis päev. Mis saab olla ilusam, kui võtta pidulikult ja südamlikult vastu ühte olümpiamedalisti Tõnu Endreksoni ning samal ajal võidab Gerd Kanter, meie kangelane, Eestile nii tähtsal päeval kuldmedali! Ja tähistada seda kõike samal ajal 20 aasta möödumisega Märkamisaja Laulupeoga. Kirjutan siinkohal meelega suurte tähtedega. Ma ei usu, et sellist traditsiooni on veel mõnel rahval, vähemalt mitte sellisel kujul. Ka väikesed teevad suuri asju. Ja oleme uhked selle üle. Tänasel päeval ei hakka lisama, et vahel isegi liiga uhked, kuid tõesti, taas oli tunne, et eestlane olla on uhke ja hää!

Koduteel laulsime kellegi akna all ära ka repertuaarist välja jäänud "Mis värvi on armastuse" ja kui väljas oli valgeks läinud, märkasime oma märkamisaja peo lõpuks, et kell on juba kuus hommikul! Mõned enam isegi ei märganud, sest nad olid lihtsalt unne suikunud:-)

Tants ja loodus ja tants ja tants!

Salsalaager Lõuna-Eestis Saarjärvel tõi kokku palju tantsuhimulisi. Kui muusika käima pandi, läks kohe tantsuks. Kuubast pärit õpetajad nägid meiega üksjagu vaeva: erinevad workshopid - pane aga keha liikuma ja jalad käima. Eriti hakkas mulle meeldima ringtants rueda, mille võistluse esimesest etapist õnnestus osa võtta. Ehk siis: tantsisime terve öö, vahele saun, ujumine pruuni veega järves, mille kohal säras pimeduses linnutee ja selili vees lebades nägin ära ka langeva tähe...Ja ära sõita ei raatsinud, sest metsa vahel oli kukeseeni ja marju. Tahaks veel tantsida!

Kuum: salsa, salsa, salsa!

Ühtäkki ei näe ega kuule ma enam midagi, vaid tunnen ainult rütmi ja tantsin selle sisse. Käes on bändi kõrinad, mis liiguvad elava muusika saatel minu käes. Silmanurgast hooman korra, et päike on loojunud ja taevas punetab vanalinna kohal. Akna all on ringis muusikud Rio de Janeirost, Kuubalt ja jazzisugemetega trio Barcelonast, kellega koos "musitseerivad" minusugused kodused rütmiotsijad. Ümberringi on mõned tantsijad ja lobisejad ja mina ei jaga enam maast ega ilmast. Ma ei ole kunagi end sedasi tantsu sisse tantsinud ja seda ilma ühegi alkohoolse või muu abivahendita. Sattusin salsa kursuse jätkuna oma uue salsaõpetaja sünnipäevale, kus tantsisin veel paar tundi. Et tal on sünnipäev, kuulsin ühelt tuttavalt, keda olin kohanud korra tantsutrennis:-) ning kes juhuslikult möödus minust kesklinnas.

Mõned mu sõbrad teavad, kuiväga mulle meeldib tantsida ning ma ise vaid hooman, kuivõrd inspireerivad mind ladina-ameerika rütmid. Brasiilias olin õnnega koos, kui sattusin salsaklubisse. Sama õnnelik olin Tokyos. Siiani naeravad mu reisikaaslased, kui pidin oma tantsusoovide rahuldamiseks Itaalias paluma pooltuttavat vesiaeroobikatreenerit, et tule, palun, vaid üks salsa minuga:-)! Ja tegelikult olin teisel kursusel, kui juhtusin Pakistani salsaõpetaja kursustele. Ja siis veel salsamaania Saksamaal õppides ning Euroopa vesiaeroobika conventionil tegin kunagi isegi salsa tunni vees. Ja igal pühapäeva õhtul võib mind viimasetel kuudel leida restoranist Clazz, kus toimuvad salsaõhtud. See vist ei olegi enam juhus-tunnen end tantsides nii õnnelikuna!

Sünnipäevamõtted

Mõni paik on õdus ja mõnus. Täpselt selline tundus esmakülastusel restoran Clazz. Tõnu Naissoo ja DJ Estrada elasid oma musitseerimisse täiesti sisse. Minu jaoks on sünnipäev alati väga eriline päev. Sel aastal oli tõsiselt armas olla kodus ja koos sõpradega. Lihtne ja hea! Ja need armsad sõnumid, soovid, külaskäigud ja lilled ja südamlikud kingitused - just sellised sünnipäevad mulle meeldivad!

Ligi viis aastat tagasi istusime koos teiste vabatahtlike keeleõpetajate ja noortega Brightonis Inglismaal pubis ja jõime õlut. Kui kuulsime, et kõrvallauas võõral üksi istuval neiul on samal päeval sünnipäev, kadus üks meie kaaslastest hetkeks ära ja tuli tagasi shokolaaditordi, küünalde ja shampusega. See oli kõige südamlikum, omakasupüüdmatum ja armsam zest, mida olen kohanud. Teeks ise samamoodi kellegi õnnelikuks.