Kuum: salsa, salsa, salsa!

Ühtäkki ei näe ega kuule ma enam midagi, vaid tunnen ainult rütmi ja tantsin selle sisse. Käes on bändi kõrinad, mis liiguvad elava muusika saatel minu käes. Silmanurgast hooman korra, et päike on loojunud ja taevas punetab vanalinna kohal. Akna all on ringis muusikud Rio de Janeirost, Kuubalt ja jazzisugemetega trio Barcelonast, kellega koos "musitseerivad" minusugused kodused rütmiotsijad. Ümberringi on mõned tantsijad ja lobisejad ja mina ei jaga enam maast ega ilmast. Ma ei ole kunagi end sedasi tantsu sisse tantsinud ja seda ilma ühegi alkohoolse või muu abivahendita. Sattusin salsa kursuse jätkuna oma uue salsaõpetaja sünnipäevale, kus tantsisin veel paar tundi. Et tal on sünnipäev, kuulsin ühelt tuttavalt, keda olin kohanud korra tantsutrennis:-) ning kes juhuslikult möödus minust kesklinnas.

Mõned mu sõbrad teavad, kuiväga mulle meeldib tantsida ning ma ise vaid hooman, kuivõrd inspireerivad mind ladina-ameerika rütmid. Brasiilias olin õnnega koos, kui sattusin salsaklubisse. Sama õnnelik olin Tokyos. Siiani naeravad mu reisikaaslased, kui pidin oma tantsusoovide rahuldamiseks Itaalias paluma pooltuttavat vesiaeroobikatreenerit, et tule, palun, vaid üks salsa minuga:-)! Ja tegelikult olin teisel kursusel, kui juhtusin Pakistani salsaõpetaja kursustele. Ja siis veel salsamaania Saksamaal õppides ning Euroopa vesiaeroobika conventionil tegin kunagi isegi salsa tunni vees. Ja igal pühapäeva õhtul võib mind viimasetel kuudel leida restoranist Clazz, kus toimuvad salsaõhtud. See vist ei olegi enam juhus-tunnen end tantsides nii õnnelikuna!