Gurmaanlusest

Lisaks sellele, et võin viimase aasta harjutamise järel pidada end omast arust juba üsna heaks leivaküpsetajaks, oleme kuidagi tavapärasest tihemini olnud heade restoranide külastajad. Eriti aktiivsed olime aasta teises pooles. Hea avapauk sellele oli Otepää kandis Tammuri talus, kus head sõbrannad tüdrukute õhtu kirsina seal suurepärase ja väga mitmekäigulise gurmaanluse õppetunni korraldasid. Õige pea järgnes külluslik ja spetsiaalselt meile valmistatud pidusöögi proovi õhtusöök Platzis. See oli parem ja ehedam, kui oleks osanud ette kujutada. Õhtusöök heas seltskonnas ja õhkkonnas restoranis Ribe jäi meelde maitsva toidu ja hea teenindusega. Korduvalt on külastamist väärinud Moon ja sealne hitt on meie jaoks olnud creme-brulee: suur, suussulav ja pealt väga krõbe! Meenub ülihea köögiga hotelli restoran Siguldas ning Armeenia köök Riias.

Eraldi märkimist väärib Sfäär, kus mõnusalt koduse interjööri kõrval pakuti tõelisi hõrgutisi! Loomaliha...mmm...mõtlesin, et lähen kööki kursustele! Seejärel tähistasime oma väikest tähtpäeva kohas nimega Gianni. Sinna ei oleks ilmselt kunagi sattunud ilma Cherry voutcheri abita. Toit oli hea, kuid ma eelistan selliseid vabamaid ja kodusemaid kohti valgetele linadele ja kallistele hindadele. Siiski, toit oli küll maitsev. Aga eelistaks kindlasti uuesti kasvõi Vertigot, kus teenindus oli mõnus ja toit muidugi taas imehea. Õige pea ootas ees restoran Museum, kus samuti oli väga õdus istumine ja lisaks hõrgule lihale peab esile tooma nende shokolaadikooki. Siis järgnes töine pidusöök Karl-Friedrichis, kust avanes imeilus vaade ehitud Raekoja platsile ning, kus serveeriti oskuslikult kodumaist põdraliha. Hea, et ma praegu alkoholi ei tarbi, sest niiviisi restodes käies võiks minna veiniga liiale väga kergesti. Kuna selliste restoranide portsud ei ole kunagi liiga tegevad, siis maitseelamuste ja naudingute jaoks on see olnud väga mõnus aeg. Ja lisaboonusena on need gurmaanluse retked kergitanud ka minu langema hakkavat hemoglobiini taset ;-) Vot selline väike algaja gurmaan on minust saanud. Kui enne käisin kogu aeg trenni andmas, siis nüüd leiab mind pärast ujumaskäiku aegajalt hoopis restoranidest.