
Ma ei ole nainud uhtegi inetut pruuti. Onnelikud inimesed on ilusad! Aga nii ilusat pulmatseremooniat ja nii agedat hommikuni kestnud pulmapidu ei ole ma samuti kogenud. Ei oleks osanud uneski arvata, kui moodunud aasta augustis Bangkoki universiaadil oma Eesti sarki Brasiilia vastu vahetasin, et satun sellele ilusale maale juba vahem kui poole aasta parast. Ja veel pulma, kontvoorana! Ja ei ole ka tavaline see, et Eesti mees votab omale naise Brasiiliast. Ja naine tuleb Eestisse elama ning opib viivu jooksul selgeks Eesti keele ning koneleb seda peaaegu aktsendita.
Aga pulmast. Hingematvalt ilus tseremoonia sama tugevasti liiliate jarele lohnavas kirikus. Imeilus pruutpaar. Poplaulud kirikus. Kindel /si/ molema poolt. Nooruslikust nooruslikum amm. Pulmapidu, kust ei puudunud /Valgeid roose/ ja kus kolas vaga rytmikas Brasiilia muusika. Fotoshow peategelastest. Linesamba. Viski kurku kallamise voistlus:-). Loputu tants, nii et jalad villis. Ja peensusteni labi moeldud pisidetailid a

lates kulluslikest lillebukettidest kuni kingituseks jagatud onnepuudest. Ja sellest koigest osa saanuna onnelike inimeste seas tunnen ennasti onnelikuna. Pruudikimpu mul kinni puuda ei onnestunud, kuid nii nagu rahaski, ei peitu ilmselt ka selles onn :-) Pidu jatkus kohalikus hiiglaslikus ooklubis, kust koju joudnuna oli paike tousmas ja maalilised maed meie rantso ees olid kaetud jaanuarikuu suvehommikuse kargusega.

Labels: reis
0 Comments:
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home