Külm saabus meie linna!

Juba teist hommikut järjest tõusis päike! Ja taevas oli külmast sinine. Ja samuti klõbisesid mu põsed ja sõrmed, kui fotokaga nii hommikul kui õhtul külma ilu jäädvustada püüdsin. Kuid enamus šedöövreid kuulus kustutamisele. Nagu kunagi Anne Parmasto maalitunnis :"Nii, väga hea...aga pese see kõik maha ja tee uuesti!" Fotodega on lihtsamgi veel! Homme siis uuesti, väiksele metsaretkele, härmas külma otsima!


Aga enam kui kindel on see, et kui uks -15 C pakasega lahti jääb, tuleb keegi sisse. Olgu see või külmapoiss. Tegin plõks ja panin siis ukse kellegi järelt kinni. Kas tõesti on kusagi praegu ka soe? Ilmselt ei ole see koht minu voodi...