Mõeldes Jaan Krossile

On kirjanikke, kes oma sõnadega puudutavad igaüht. On neid, kelle raamatute lugemine viib sind raamatu seltsis tagasi täpselt kirjeldatud ajastusse, paneb mõtlema mitmete asjade üle teisiti. Krossi pidime lugema palju kooliajal ja olen praegu väga tänulik, et pidime. Hiljem olen lugenud ise, vabast tahtest, rõõmuga. Täna olid Jaan Krossi matused. See puudutas, usun, et väga paljusid eestlasi, loodan, et peaaegu kõiki. Vähemalt suurele kirjanikule suure tähelepanu osutamine meedias viimase nädala jooksul korvab pisutki alloleva lõigu sisu. Hoidkem neid, kes on meiga!

EE kirjutab: Kross on kunagi veidi üllatunult nentinud, et Soomes tundub ta olevat populaarsemgi kui Eestis. Ning laupäeva ennelõunal kell 12.00, kui Helsingi ülikooli ruumides algab Jaan Krossi seminar, on rahvast tublisti rohkem kohal kui 150 tooliga saal mahutab. Inimesed seisavad seinte ääres, prouad istuvad vahekäigus, aga siiski peab paras jõuk huvilisi ettekandeid kuulama saali avatud ukse taga fuajees. Jaan Unduski jutu alguses kostab kusagilt ukse tagant karjatus ei kuullu! ning siis keeratakse võimendus põhja, et ka koridori kostaks. “Eks inimesed ole juba harjunud, et kui Kross tuleb, ei mahu kõik sisse. Oleks me kuulutanud, et kohtumine toimub kusagil hästi suures saalis, oleks ka külastajaid veel rohkem olnud,” seletab keegi Tuglase Seltsist.