Kuhu hing ihkab

Taevaskoja on oma ilu saanud ilmselt taeva järgi. Täna oli seal taas taevaselt ilus. Taevas oli sama värvi nagu Alpides pakaselise suusailmaga. Metsas oli nii mõnus ja vaikne olla, peaaegu kedagi teist seal täna ringi ei liikunud. Vaid Lagle, külm ja mina.

Tagasiteel Kiidjärve kaudu oli suurim üllatus näha uisutajat Ahja jõel edasi-tagasi lendamas. Pärast kahte päeva külma oli see minuarust suht hulljulge ettevõtmine, teiselpool tammi vulises veel vesi. Aga kavatsen homme ise ka minna!

Armsaimad paigad läbi käidud, jäljed lumest leitud, korkkuused kallistatud, ring metsavahel tehtud nii valges kui hämaruses, teegi joodud...no mis sa hing veel nädalavahetuselt ihkad! Nii lihtne ongi.