Kuldnokad on kohal!

Iga päevaga muutub vanglatagune asfaldilõik siledamaks ja paremini sõidetavaks. Nimelt on see praegu ainuke kergliikulustee, mida lapsevanemad hinnata oskavad. Mõni päev tagasi aga nägin koos varestega puu otsas istuvat ja laulvat kuldnokka. Päris kevade tunne tuli peale! Ja kui õhtul veel üks lõoke ka Tallinna põldude vahel nokast laulu lahti lasi, läks meel päris rõõmsaks! Nii vähe on õnneks vaja vahel! Enam ei oska küll väga rõõmustada taas maha langenud lume üle, kuid äkki oodatakse mind veel sel kevadel lumele esimest suusasõitu tegema?