Üks päev ja üks kuu

Ei oleks iial uskunud, et esimene kuu beebiga on nii raske. Et on päris raske olla lapsevanem. Korraga on teinekord vaja mitut kätt ja jalga. Kord oled nii õnnelik, siis aga poetad hoopis pisara ja masendus kipub peale. Siis aga läksid ilmad soojemaks ning päevi kaunistavad jalutuskäigud, kus noored emad maadlevad lumehangedes jääkonarlustega. Aga lastele see kõigutamine ilmselt meeldib, sest see uinutab magama. Praegu on veel see aeg, kus noor isa ja ema võitlevad, kumb saab käru lükata!

Külalised on toredad, justkui kohtumine taas teise, selle vana maailmaga uuel moel. Vahel väsib beebi ära, kuid suhtlemine ei tee ju paha. Eriti armas aeg algab nüüd, kui tita teadlikult nägude peale naeratab ja justkui iga päevaga asjalikumaks muutub. Täna käisime esimest korda ujumas. Päris laste basseinis. Timole meeldis :-) Emale muidugi ka :-)

Mõtisklemiseks palju aega ei jää, sest lapse elurütmi ei kuulu internetis surfamine. Kui laps magab, tuleks ka ise võimalust kasutada. Aga mulle meeldib hirmasti, et kohe-kohe algab kevad ning iga päevaga läheb ilm valgemaks ja säravamaks ja juba on õhus tunda kevade virelust. Kevadele vastu kasvada on ilus! Ja kasvame me silmnähtavalt. Nagu pildilt näha, on hoopis teine tunne olla 1 kuu ja 1 päev vana võrreldes 1 päevaseks olemisega!