Teatriaasta, lumeaasta, lõppev aasta

Kuigi 2010. a oli tituleeritud lugemise aastaks, oli see minu jaoks pigem teatriaasta. Kui alles mõnda aega tagasi tundsin end häirituna, et kõnnin iga päev vähemalt kolmest teatrist mööda, kuid satun sinna üliharva, siis sel aastal olukord kuidagi iseenesest muutus. Ilmselt ka seetõttu, et trenne ma juba pool aastat ei anna ning õhtud on vabamad. Tihedate teatri- ja kontsertikülastajate hulka ei saa ennast siiski lugeda, kuid mõnusaid elamusi on olnud üksjagu, pole neid kõiki küll kirja pannud. Viimatine Rakvere teatri külastus suure lumetormiga tipnes küll autosõidu ekstreemkogemuse ning suure unega esimese vaatuse ajal. "Papagoide päevadest" jäi meelde eelkõige lõpp ja kivirähulik eestlaste tögamine.

Draamateatrisse läksime vaatama "Kirsiaeda", kuid uksel selgus, et see on asendatud "Grõnholmi meetodiga". Kuna me polnud seda tükki näinud, sobis see vahetus ka meile. Kui sellist valikumeetodit päriselt ka kasutatakse, siis on ikka päris karm. Pead olema kõva psüühikaga ja hea psühholoog, kui kuskile näiteks tööle kandideerid. Etenduse lõpus jalutasime aega parajaks tehes ringi ja mina silmasin kedagi väga Soome presidendi sarnast."Näe, Tarja Halonen on ka teatrisse tulnud!", viskasin nalja. Vastuseks sain: "Ah, kõik soomlased on ühte nägu!" Aga kui ikka tähelepanelikult vaatasime ja teatri ees ka saatkonna auto ootas, siis saime aru, et meie hõimurahva president ongi lihtsalt külas ja tõelise estofiilina tunneb ta huvi meie kultuuri ja tegemiste kohta. Nii armas.

Küll aga läks sel aastal Jazzkaar kuidagi märkamatult mööda, ilma et ühelegi kontsertile oleks jõudnud. Aga ega igale poole ka ei jõua. Eriti veel siis, kui oled esimest päeva ametlikult päris kodune, nagu mina täna, aasta viimasel päeval. Ja tegelikult väärib selline olukord nautimist ja keskendumist. Teeks nii, et kusagile pole kiire ja midagi ei pea tegema. Selline aasta lõpp siis. Ilus aasta oli see 2010. Jääb kauaks meelde. Kellele lumeaastana, kellele teatriaastana, kellele lugemisaastana, kellele abiellumise aastana...Minu elu ta igatahes muutis. Positiivsemaks, teistsugusemaks ja loodan, et suudan nende muutustega hästi kohaneda. Head 2010. aasta ärasaatmist kõikidele kallitele sõpradele-tuttavatele!

Pilt on laenatud Mertzi purikakogust.