Kõrvemaa imelised suusarajad

Möödunud nädalavahetus kujunes tõeliselt suureks spordinautlemiseks. Kuna päike säras taevas ja hirmus tahtmine oli kopsud puhast õhku täis tõmmata ja esimesi kevadmärke otsima minna, siis sõitsime Kõrvemaale. Valisime 19 km pikkuse raja, mis tundus küll hirmuäratavalt pikk maa. Natuke künklik ja väga huvitava profiiliga rada oli. Päike paistis, mõned künkad olid juba lume alt välja sulanud, rada oli perfektne. Nii ilus ja mõnus! Nägime isegi ühte metsaelukat. Suurem kui orav, väiksem kui rebane. Mõista, mõista, kes see on?

Pärast pikka matka sõime raja ääres tarekeses suppi ja mõnus rammestus oli peal.

Järgmisel päeval hakaksime numberid taga ajama. Tahtsin kangesti saada 100 km täis. Sellise talve kohta ikka väga vähe sõidetud. Läbisime Keilas 15 km lumes ja päikeses ja raske oli. Aga tegelt ikka mõnus ka. Vaadates praegust lörtsisegust ilma, võib arvata, et see oligi selle talve üks viimaseid lumenautlemisi.

PS. Pilt ei ole tehtud Kõrvemaal. Seal on lund hoopis rohkem! Aga päike oli väljas nagu sellegi pildi peal :-)