Ootan kevadet

Ootan kevadet juba sellest hetkest, kui käes oli võimas talv karge pakasega. Tean, et see on nauditav aastaaeg, mida loodus meile igal aastal sellisena ei paku. Aga midagi ei ole teha, püüdsin kuulda tihaste laulu juba siis, kui nad veel ei laulnud. Raske on ette kujutada, kuidas paarimeetriste hangede all hakkavad tärkama taimed ja lilled lähevad jälle õitsele. Mulle meeldib kevad oma lõhnade, tärkamise, ärevuse, päikese ja ärkamisega. Sinna on siiski veel aega, aga varsti...varsti. Üks päikeselaks kuluks praegu ära, võib-olla tooks see maapeale tagasi.

Leidsin ühe toreda Liina tehtud sinilillede pildi oma arhiivist.