Barcelona, kunsti ja arhitektuuri meka

Olen päris palju ringi hulkunud, kuid pean tunnistama, et Barcelona on üks ilusamaid linnu, mida olen külastanud. Aegajalt on tunne, et iga maja vajab eraldi tähelepanu, sest on arhitektuurimälestis omaette. Mul õnnestus käia uudistamas Gaudi kõige kuulsamat modernismi meistriteost Casa Mila „La Pedrerat“. Lisan siia mõned vaated Barcelona kõige tuntuma hoone katuselt ja seest. Maja valmis 20. saj alguses. Praegu on ta täielikult renoveeritud ja avatud inimestele uudistamiseks. Midagi nii eriskummalist ja andekat ei ole ma varem näinud. Arhitektuuriliselt üks kummalisem maja minu jaoks on siiani Rotterdami kuubikmaja. Casa de Mila katus on seitsmetasandiline, tubade projekteerimisel on arvestatud, et igale poole langeks valgust. Ei tea, mismoodi need kuulsad arhitektid igapäevselt mõtlesid…ilmselt olid ka mõtted ruumilised.

Miro

Aasta tagasi oli Tallinnas võimalik külastada Miro näitust. Nüüd tegin seda uuesti, kuid hoopis teises mahus. Vahel tundub, et mõni kunstnik teeb vaid kriipse ja pintslitõmbeid ja see ongi kunst. Noore kunstniku Miro pildid olid teistsugused. Mulle meeldisid väga 20-aastase Miro maalid ja joonistused, millelt on näha, et tegelikult valdab ta suurepäraselt klassikalisi oskusi. Aastate käigus muutus ta kunstnikuks, kes oskas öelda minimaalsega maksimaalselt palju. Mulle meeldisid väga 90-aastaseks elanud kunstnikust tehtud fotod, kus ta kirglikult joonistas oma jalutuskepiga kujundeid rannaliivale. Mulle tundub, et Miro oli inimesena mitte vaid huvitav, vaid ka südamlik inimene. Igatahes, mul tekkis huvi tema biograafia vastu. Küllap leidub ka see kuskil minu jaoks.