Sõõm Pariisi õhku

Sõõm Pariisi õhku mõjus väga värskendavalt. Vähemalt tõstis see motivatsiooni minu prantsuse keele õpingutega rohkem ja pühendunumalt tegeleda. Ja Pariisis tunnen ma end alati ilusana, sest alati leidub seal keegi, kes seda sulle ütleb :-)

Pariisis viibisin ma seekord küll vaid tunnikese, väljas oli jahe sügis ning suurema osa ajast sadas ning seiklesin metroo ja rongidega. Isegi Eiffeli torn oli uttu mattunud. Aga nautisin oma uut kontseptsiooni ajas kulgemisest. Proovisin võtta seda 50 tunnist rännakut kui kulgemist, mille iga hetk on vääriline. Olgu see siis kasvõi lennukis dokumentide või raamatu lugemine, tukkumine või lihtsalt kulgemine. Alati ei ole kõige olulisem kohale jõudmine, vaid sama tähtis on teel olemine. Eriti tähtis on see minu arvates pikemate reiside puhul nagu seda on ELU.