Rabavalt ilus kakerdamine

Kõige rohkem inspireerib mind loodus. Ikka ja jälle. Eriti kevad ja siis suvi ja sügis ja talv takkaotsa. Ma vist ei suudaks elada lõunamaal, kus on vaid üks aastaaeg. Pühapäevane pikk matk Kakerdaja rappa koos "Looduse omnibussiga" rammestas oma värske õhu, ilus ja tärkava kevadega väga mõnusalt!













Kui õhtul pärast päevast matka lõpuks koju olin jõudnud ning peagi salsat tantsima lippasin, siis tekkis sarnane tunne nagu teise kursuse talvelaagris. Sportinud, rõõmus, veidi väsinud, kuid samas väsimatu. Siin on üks autoportree allikalt. Allikake, allikake maa peal, kes on ... kes on seal pildi peal :-)?

Sünnipäevamõtted

Mõni paik on õdus ja mõnus. Täpselt selline tundus esmakülastusel restoran Clazz. Tõnu Naissoo ja DJ Estrada elasid oma musitseerimisse täiesti sisse. Minu jaoks on sünnipäev alati väga eriline päev. Sel aastal oli tõsiselt armas olla kodus ja koos sõpradega. Lihtne ja hea! Ja need armsad sõnumid, soovid, külaskäigud ja lilled ja südamlikud kingitused - just sellised sünnipäevad mulle meeldivad!

Ligi viis aastat tagasi istusime koos teiste vabatahtlike keeleõpetajate ja noortega Brightonis Inglismaal pubis ja jõime õlut. Kui kuulsime, et kõrvallauas võõral üksi istuval neiul on samal päeval sünnipäev, kadus üks meie kaaslastest hetkeks ära ja tuli tagasi shokolaaditordi, küünalde ja shampusega. See oli kõige südamlikum, omakasupüüdmatum ja armsam zest, mida olen kohanud. Teeks ise samamoodi kellegi õnnelikuks.

Kinomaania

Huvitavate kokkusattumuste tõttu olen sattunud oma Tallinna-elu alguses kuu aja jooksul tihedamini kinno kui teinekord terve aasta jooksul. Kui kunagi Türil korraldati filmiklubi, jälgisin neid filme suure põnevusega. Ei ole võõras ka videokokkuvõtte montaaž ja stsenaariumi kokkupanek. On olnud aegu, kui olen pidanud tundide viisi istuma ekraani ees: stopp ja tagasi, ei, nii pole hea... Aga filmindusest olen iseenesest kaugel. Esimene lüke filmide juurde oli Brasiilias, kui mu hospitalityclubi sõber küsis, kas olen ühe režissööri filme näinud. Mina ei olnud ja ta imestas, kuidas see on võimalik? Mina aga ei ole senini üldse suurt tähelepanu osutanud sellele, kes on filmi režissöör. Nüüd aga olen avastanud ühe filmi järel teise ning kõige põnevam on festivalifilmide või esilinastuste eelne asjatundja kommentaar. Mõned head ütlused ja kaadrid jooksevad veel hiljem silme eest läbi. Nagu näiteks kunstnik Pollocki eluloodraama stseen, kui Pollockilt küsiti: "Kuidas te teate, millal teie pilt on valmis?” Küsimusele vastas ta küsimusega, ehk siis: ”Kuidas te teate, millal olete lõpetanud armastamise?" Kui sinu enda jaoks on asjad iseenesestmõistetatvad, siis ei pruugi see tähendada, et ka teised asjadest samamoodi aru saavad... Nii nagu mina ei saa mitte kuidagi aru, miks peab kinos jooma ja sööma. Mis võiks olla vastuküsimus :-)?