Iga päev midagi head - pole ju palju tahetud!
Olen otsustanud kõik oma päevad elada rõõmsalt. Vähemalt leian igasse päeva midagigi rõõmutoovat. Olgu igas päevas päikseke! Sellele aitab kaasa hommikul ärgates minu armas ustav koerast nunnupall. Oh seda rõõmu ja mürglit, kui ma ta hommikul tuppa lasen! See rõõm on nii siiras ja piiritu ja ta tahab mängida ja kohe! Kuidas sa siis oled mossis ja ütled, et ei. No ei ütle ju! Kena algus päevale on garanteeritud! Haigla taga metsas on väga paljud puud läbi kallistatud. Rabalõhn, metsaõhk, seekõik toidab mind. Päris kindlasti on mul oma toetavad väekohad. Mulle meeldib ringi sõita, kuigi eriti palju ma seda praegu teha ei saa. Aga iga kell saan viibida oma aias, pargis, maakohas. Hiljuti küsiti minult kahel järjestikusel päeval:"Kaua arstid on sulle aega elada andnud?" See natuke jahmatas mind, ma pole kunagi nii ise mõelnud. Pigem ikka, et saan terveks! Ja tähtis on toetada end hea energiaga ning teadlikult. Mõnes kohas on seda energiat imeliselt külluslikult ja seal on väga hea olla! Olen terve oma täiskasvanuelu teinud huvitavat tööd. Paralleelselt on olnud 2-4 töökohta ja selline vaheldusrikkus on mulle ikka rõõmu pakkunud. Viimasel ajal hakkas see ära kaduma. Mõttetud vaiksed peidetud konfliktid hakkasid seestpoolt hävitama. Las see jääb õppetunniks, mis sai õpitud. Elu ei ole seda väärt, et end ise materdada lasta. Mul on heameel selle üle, et välja on ilmunud mu sõbrad. See teeb palju rõõmu, kui keegi helistab, kutsub välja jalutama, kuskile üritusele, kohvikusse või loodusesse. Elu on jagamiseks! Kui selline haigus tuleb sind õpetama, on aeg muutusteks. Varem poleks ma iial arvanud, et suudan üleöö minna üle dieedile, kust puuduvad kolm valget sõpra. Aga nüüd ma seda tegin. Jah, viimasel päeval küll nautisin mõnuga juustukerast rohkeid viile, kodujuustu ja keefiri, aga nüüd on see suhteliselt kerge. Olen otsustanud ja nii on praegu parem. Valmistan kombutšat ja loen poes hoolega silte. Kindlasti annab see hea võimaluse oma toidulauda hoopis rikastada! Las see olla siis vaimne teekond, mis arendab ja rikastab. Küll piinarikas ja pikk, aga las olla lõppkokkuvõttes arendav kogemus. See on ajutine. Ma paranen rõõmu ja kergusega! Ma usaldan elu loomulikku kulgu.
Labels: tennispall, tervis, võitlus vähiga; eneseareng
0 Comments:
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home