Suvepuhkus!

Ärkad lõunast, sööd aias hommikust, vaatad, kas väikesed maasikad on punapõskseks muutunud, paned autole hääled sisse, telgi pakiruumi ja sõidad paariks päevaks Eestit avastama. Tagasi jõuad nädala pärast, sest läks pisut kauem. Täielik mõnu! Eesti suvi, kui veel ka päikest paistab, on imeilus! Nüüd aga rattale vunk sisse ja Ahvenamaad avastama!

Tantsukeskuse 3. sünnipäev

Seekord oli peoteemaks "erinevad rahvused" ja õhtu peale kogunes neid päris palju. Vaikselt ilmusid välja moslemid, shotlane, Sparta ise, Eesti pioneer, kuningannad ja palju teisi toredaid tegelasi. Peole eelnenud tunnid ja hilisem rueda olid väga mõnusad. Peolt ei puudunud ka show ja sünnipäevatort. See oli hea ettevalmistus nädalavahetusel Riias algavale salsafestivalile!

5 põhjust, miks tahan kodus olla!

Tegelikult on vaid üks suur põhjus: seal on nii hea!

Paradiis nimega Hiiumaa

Kui praegu aknast välja vaadata, näeb halli sügisilma. Välja minnes peab riietuma talviselt. Seda müstilisem on mõelda sellele, et mõned päevad tagasi saabus tõeline suvi ligi 30 kuumakraadi, selge taeva ja sääskedega :-) Meil oli õnn viibida neil päevil imelises kohas-Hiiumaal. Kõpu poolsaarel leidub otsijatele auguga kive. Osadesse kivilatakatesse on kohalikud hiiglased merevee abiga kunagi pöidlaga auke muljunud-neid võib kasutada kasvõi munahoidjatena. Jalutad maailma kaunima ranna tiitlit väärival inimtühjal Kõpu poolsaarel, sulistad jalgupidi vees, lased päikesel end liigagi julgelt paitada ja naudid tänulikult seda kõike, milles osasaamine on suur õnn. Hiiumaal ei ole ammu käinud, kuid tahaks sinna tagasi sõita juba õige pea, sest sinna jäi maha väga palju õitsvaid metsmaasikaid ja ilusaid mälestusi :-)

Hullutav kevad!

Kuidas mulle meeldib kevad! Kõik see õitsema puhkenud hullutav ilu, lõhnad, muutumine, kasvamine. Sel aastal on täpselt selline kevad, nagu olen oodanud kaua-kaua. Mul on tunne, et olen tehtudki toomingaõitest, nurmenukkudest, metsmaasikatest ja tükikesest sinisest taevast. Kohati tabab mind ülevoolav õnnetunne ja tahaks kõva häälega hüüda kogu maailmale, et vaadake, elu on niiiiiiiii ilus!

Ilusad meenutused

Kolimine on mõnes mõttes mõnus. Sellega kuidagi algab mingi uus etapp elus. Eriti hea on kolida siis, kui teed seda vabatahtlikult ja teadlikult. Ja kui ei pea vahetama väga head hea või halvema vastu. Armasat kodu kesklinnas jäävad meenutama vahvad detailid lühtrite, palkseina, vana klaveri ja muidugi soojalt praksuva vana õudusust loova kaminaga. Ja muidugi inimesed, kellega seal koos elatud ja need, kes külas käisid ja need mõnusad peod ja muhedad olengud. Vahva aeg oli, jään seda perioodi heaga meenutama. Ja kõige tähtsam, praegu on veelgi parem :-)

Kivide kuningal külas

Kohila kandis metsa sees elavad suured kivid. Üks neist on koguni nii suur, et ta on tituleeritud kivide kuningaks. Kõik lapsedki ju teavad, et kui kivi otsa ronida, saab hüüda: "Mina ki-vi-kuningas, sina ..." Need suured mürakad seal metsavahel olid mulle suureks üllatuseks. Kui ruutmeetritese rääkida, siis kivi pindala on sama suur kui keskmine 2-toaline elamine-ca 50 m2. Kevadõhtu oli äärmiselt kaunis: toomingad lõhnasid, ööbik harjutas esimesi lauluviise, nurmenukud ja kevadlilled igal pool. Muidugi ka üksjagu nõukaaja sõjaväebaaside läbu ja varemeid. Aga kivide kuningad väärivad teelt kõrvale keeramist ja külastamist. Pärast kivi otsa ronimist tunned, et sina see kivide kuningas vist ikka ei ole.