Mõtted ja nende mõju

Louise Hay küsib, et kas oled mõelnud ka sellest, millest mõtled ja kuidas see sind mõjutab? Või sellest, et sa ei saa muuta oma mõtteid, kui sa ei tea, millised need on. Et sinu mõtted loovad su elu. Ja see, et mida sa annad välja elus, tuleb sinu juurde tagasi. Viimast kogesin eile õhtul, kui läksime vastu võtma oma uut kodu ja meile toodi võtmeid üle andes kaasa kenad lilled koos vaasiga. Olin ise just paar kuud tagasi samas situatsioonis jätnud ilusad kevadlilled uutele elanikele...

Igal tööl omad rõõmud

Trenni andmine on endiselt rõõm ja tore tegevus. Inimesed lähevad koju hea tuju ja trimmis kehaga. Ja kui pärast trenni saad ise minna veel näiteks Pirital mere ääres teha kosutava rulluisu tiiru, nautides veel ka päikeseloojangut, on endaga sama lugu. Hiljuti aga ilmus Olümpia 26. korruse hotelli sauna akna taha ilmutis. Põgenesin riietusruumi ja alles siis sain aru, miks mehe jalad...seejärel keha...ja pea on seal minu silme ees. Igal tööl omad rõõmud :-)

Tamme-Lauri tamm

Tamme-Lauri tamm on sümbol. Aga ta on ka reaalselt olemas ja seda mitte ainult 10-kroonise peal. Iga kord, kui sinna jälle lähen, imestan, et on ikka väge täis koht! Kunagi, kui jälle maalimise tuju peale tuleb, proovin seda veelkord lõuendile visandada.

Selline lihtne asi nagu muna...

Suure õhinaga läksin nädalavahetusel Otepää lähistel lakast mune otsima. Karp käes ja silmad maas. Leidsingi pesa ja seal oli kolm muna sees. Ahhaa! Lahe! Noppisin saagi ja mööda vana redelit alla tagasi. Olin päris õhevil, et näe, ise leidsin! Siis aga küsiti, kas jätsin ikka ühe muna pessa? Sealt omakorda, et millise muna peaks pessa jätma? Ma arvasin, et tean üht-teist maaelust, kuid tühjagi :-) Muna tuleb jätta pessa, sest kana läheb muidu uude kohta munele ja siis tuleb munadega peituse mängimisega väga palju vaeva näha. Pessa tuleb jätta kõige koledam muna, sest see on seal juba kaua olnud ning võib olla mädamuna. Värsketest lakast toodud munadest saab aga tõeliselt maitsva ja kollase koogi. Ja hästi maitseb ta ka seetõttu, et oled päev otsa looduses kolanud, kopsud osoonist lõhkemas. Kuulnud esimest kägu kukkumas, kuulatanud rohu kasvamise häält, avastud erinevat rohelust puudel ning ärganud kuke kiremise peale.

Pokumaale tagasi

Pool aastat tagasi sattus minu kätte Edgar Valteri maalide raamat. Valterit kui maalikunstnikku ma eriti ei teadnud, aga pärast raamatu lehitsemist tahtsin neid maale vaadata ikka veel ja veel. Kõik eestlased vist teavad Sipsikut, Naksitralle ja teisi toredaid raamatutegelasi. Edgar Valter on öelnud: "Usun inspiratsiooni, just hetkesähvatust, et nii peaks tegema-ja teed ta kohe ära, ühe hingetõmbega." Just sellised siirad ja ehedad need tema pildid kõik ongi.

Näitleja Tõnu Tamme tsitaat sealtsamast raamatust on minu arvates väga täpne: "Etsi maalide unistajad on lapsed, sest nad on puhtad, siirad, nende mõtted on vabad valest ja vigurdamisest. Pisikesed marakratid, poisipõnnid, plikatirtsud. Peidus ilmakärast. Elumöllust eemalolijad. Päikesest sooja kivi kallistamas."

Millist lapselikku rõõmu ma tundsin, külastades nädalavahetusel esmakordselt Pokumaad! See kaua otsitud õige koht, tärkav loodus, lihtsus ja ilu. Usun, et maailma kurjust ja vandaalitsemist oleks vähem, kui meie ümber oleks rohkem selliseid paiku. Taaskord koht, kuhu lähen kindlasti tagasi!

Juuresolev foto on tehtud Edgar Valteri maalide näitusel Pokumaal.