Olgem õnnelikud!

Suvest sai sügis ja sügisest talv ja aasta lõpeb ära. On selles midagi imelikku? Ilmselt mitte nii väga. Imelik on see, et kõik käis kuidagi nii kähku. On olnud imeline aasta oma mõningate tõrvatilkadega, kuid peaasjalikult ikkagi imeline. Näha enda peres kasvamas ja arenemas uut inimest - see annab elule sootuks uue mõtte ja vastutuse. Nalja saab ka ja tegelikult on ikka väga vahva! Paljudest asjadest peab mõneks ajaks loobuma, kuid vastu saab veelgi rohkem.

Soovin, et kõik sõbrad oleks õnnelikud ja naudiks neid asju, mida parajasti keegi teeb. Peamine: olgem õnnelikud! Head uut aastat kõigile kallitele sõpradele-tuttavatele! Mis sest, et iga päev ei näe, hea, et olete olemas, kasvõi salaja :-)

Mis aitab hiiliva masenduse vastu?

Mul on tunne, et olen sulgunud oma urgu, kust puudub side välismaailmaga. Kui just ise kuskile oma nina ei topi, ei tunne mitte keegi sinu vastu ka huvi. Ma ei suhtle peaaegu mitte kellegagi. Väljas on libe ja seetõttu sinna ülearu palju ei kipu. Ülepäeviti sunnin end basseini ja need ongi mu õnnehetked. Magan palju, sest hommikuti pärast öiseid asendite otsimisi on lõpuks uni magus ja ei tea, millal jälle saab. Hommikuti avan oma "jõulukalendris" iga päev uue akna ja söön ära oma vitamiini, mis näitab, et vist paar nädalakest veel... Teoorias tean, et vajangi praegu vaikust ja rahu, kuid pärast juba kuuajalist kodusistumist hakkab sellest täitsa küll saama...Hmmmm, mis aitab masenduse vastu? Äkki needsamad roosad ujumisprillid, mida paar aastat tagasi Portugalis proovisin?

Kõik kõik on uus 2011 jaanuarikuus!

Uus aasta tuli! Võtke istet meie pingil, palun! Aga ärge taskuid eurosid liiga täis pange, sest kui need pudisema hakkavad, siis leiab need lume alt alles kevadel!

Mäletan selgesti, et kui eesti kroon tuli, lõpetasin mina keskkooli ja pärast lõpuaktust läksime koolimaja teise otsa raha vahetama. Selline püha hetk siis. Nüüd aga ei vaevunud ma küll midagi vahetama. Säästan parem poemüüjate närve ja maksan kaardiga. Aga elagu 2011, kus kõik on uus! Isegi lumi on igal hommikul nagu uus :-)

Teatriaasta, lumeaasta, lõppev aasta

Kuigi 2010. a oli tituleeritud lugemise aastaks, oli see minu jaoks pigem teatriaasta. Kui alles mõnda aega tagasi tundsin end häirituna, et kõnnin iga päev vähemalt kolmest teatrist mööda, kuid satun sinna üliharva, siis sel aastal olukord kuidagi iseenesest muutus. Ilmselt ka seetõttu, et trenne ma juba pool aastat ei anna ning õhtud on vabamad. Tihedate teatri- ja kontsertikülastajate hulka ei saa ennast siiski lugeda, kuid mõnusaid elamusi on olnud üksjagu, pole neid kõiki küll kirja pannud. Viimatine Rakvere teatri külastus suure lumetormiga tipnes küll autosõidu ekstreemkogemuse ning suure unega esimese vaatuse ajal. "Papagoide päevadest" jäi meelde eelkõige lõpp ja kivirähulik eestlaste tögamine.

Draamateatrisse läksime vaatama "Kirsiaeda", kuid uksel selgus, et see on asendatud "Grõnholmi meetodiga". Kuna me polnud seda tükki näinud, sobis see vahetus ka meile. Kui sellist valikumeetodit päriselt ka kasutatakse, siis on ikka päris karm. Pead olema kõva psüühikaga ja hea psühholoog, kui kuskile näiteks tööle kandideerid. Etenduse lõpus jalutasime aega parajaks tehes ringi ja mina silmasin kedagi väga Soome presidendi sarnast."Näe, Tarja Halonen on ka teatrisse tulnud!", viskasin nalja. Vastuseks sain: "Ah, kõik soomlased on ühte nägu!" Aga kui ikka tähelepanelikult vaatasime ja teatri ees ka saatkonna auto ootas, siis saime aru, et meie hõimurahva president ongi lihtsalt külas ja tõelise estofiilina tunneb ta huvi meie kultuuri ja tegemiste kohta. Nii armas.

Küll aga läks sel aastal Jazzkaar kuidagi märkamatult mööda, ilma et ühelegi kontsertile oleks jõudnud. Aga ega igale poole ka ei jõua. Eriti veel siis, kui oled esimest päeva ametlikult päris kodune, nagu mina täna, aasta viimasel päeval. Ja tegelikult väärib selline olukord nautimist ja keskendumist. Teeks nii, et kusagile pole kiire ja midagi ei pea tegema. Selline aasta lõpp siis. Ilus aasta oli see 2010. Jääb kauaks meelde. Kellele lumeaastana, kellele teatriaastana, kellele lugemisaastana, kellele abiellumise aastana...Minu elu ta igatahes muutis. Positiivsemaks, teistsugusemaks ja loodan, et suudan nende muutustega hästi kohaneda. Head 2010. aasta ärasaatmist kõikidele kallitele sõpradele-tuttavatele!

Pilt on laenatud Mertzi purikakogust.

Tee seda, mis tuleb hästi välja!

Kasvatasin suvi läbi porgandeid. Sügisel, kui saagi üles kaevasin, avastasin, et suuremad neist olid saavutanud poes müüdavate beebiporgandite mõõdu. Noh, krõmpsutasime need ühe õhtuga ära, kuid tekkis küsimus, kas see vääris ikka terve suve hoolt ja vaeva.

Uued väljakutsed ootavad ees. Loodan väga, et olen nendes tegevustes edukam kui porgandite kasvatamises. Olen puhkusel ja plaanin jääda pikemaks ajaks koduseks. Arvan ise, et see võiks mul päris hästi välja tulla :-)

Saad selle, millest sa loobud!

Ostsin kunagi taolise pealkirjaga raamatu. Seal oli mitmeid päris häid mõtteid, kuid peamine sõnum oli see, et lase oma mõte vabaks, siis saad kõik, mis soovid. Itsitan siin omaette, et kui olen otsustanud sel hooajal trenniandmisega pausi teha, siis on juba mitmendat päeva tehtud suurepäraseid pakkumisi, mida varem olen ihaldanud. Vist tõesti teooria peab paika!

Tahan, ei taha...

Olime pikal jalutuskäigul Tallinna vanalinnas ning hirmus kaneeli-shokolaadi saiakese isu tuli peale. Just sellise järele, mida saab Komeedi kohvikust. Enne sinna minemist uurisime läbi kõikvõimalikud kesklinna ja kaugema kandi kohvikud, kuid üheski ei olnud midagi sellist, mida parasjagu oleks soovinud. Jõudsime juba "Mooni" juurde. "Oh, tahaks hoopis kalasuppi!" jõudsin mõelda, kui avastasin, et juba tesit korda sel suvel oleme seal ukse taga kohviku kinnioleku päeval...Tagasiteel "Komeedist" läbi minnes selgus, et seal ei olnud seda saiakest. Seevastu avastasime ülivägeva terrassi Solarise kohvikust! Läksime koju, närisin värskeid porgandeid ja tegin kesket ööd suvikõrvitsast väga maitsva supi. Ise mõtlesin:"Päris hea, et seda saiakest ei olnud :-)!" Tahan-ei taha...

Kas tohib olla nõrk, kui sa ei ole tugev?

Vahel tahad midagi nii tohutult ja ebaõnnestud just seetõttu, et tahad liiga aktiivselt. Ei oska end lõdvaks lasta ja oodata ja vastu võtta, mida elul sulle pakkuda on. Vaata või sportlasi olümpial, kõik ju tahavad võita, aga võidavad vähesed. Selleks on vaja lõtvust, õnne, head psüühikat, sest ettevalmistus on kõigil parim, mis nad on suutnud teha. Ja loobumist millestki muust, kõrgema eesmärgi nimel. Aga olümpia on vaid paralleel. Ebaõnnestud, tõused, püsti ja lähed edasi. Nutad natuke, hakkab võib-olla korraks kergem. Aga elu ei ole ju olümpia. Vahel võib ju olla nõrk...eriti siis, kui sa ei ole tugev...

Armastan või vihkan?

Aeg-ajalt tuleb mul mingi tegevuse või hobi vastu kirg ja tahe ning siis tegelen sellega innukalt ja lennukalt. Aga järgmisel hetkel võib huvi kaduda. Täiesti. Ja siis ei saa aru, kas armastad või vihkad.

Õpin juba mitmendat semestrit prantsuse keelt. Tegin seda kunagi ka ülikooli ajal mõne semestri jagu ja veel enne seda keska ajal tekitasid huvi Lauri Leesi tunnid telekas ja mul oli igatahes oma õpik. Vahepeal olin väga tihe külaline Prantsuse Instituudi raamatukogus ning tassisin koju prantsuse keelset muusikat ja ka filme. Käisin isegi saatkonnas vastuvõtul ja olin muidu liikvel. Fännasin täiega. Ja nüüd korraga, kui oli vaja eksamiks õppida, tuli alati uni peale või oli käe ulatuses hea raamaat või läksin vähemalt suusatama. Täna venitasin kodust välja minekuga pooleldi meelega, et kui hiljaks jään, siis äkki ei lubata eksamile. Lapsik. Mul ei ole suurt usku selle testi postiivsele tulemusele. Aga nagu kiuste leidsin pärast eksamit oma postkastist kirja ühelt prantsuse kolleegilt, kellele ka vastasin. Ja vastuseks tuli kena: Tiina bravo pour tes progrès en français !

Kiida lolli ja loll rabab. Täna aga on mõnus mõelda, et uni võib tulla ka ilma prantsuse keele õpikut kätte võtmata.

Lilleke on leitud netiavarustest.

Miks olen pettunud KUKU raadios?

Ma ei vaata eriti telekat ega kuula ka muid raadiojaamu kui KUKU. Mulle on sobinud, et raadio on selle kanali peale ja sealt tuleb huvitavaid saateid ning programm ei ole liialt pealetükkiv. Aga juba detsembri alguses hakkas sealt kostma söögi alla ja peale smsraha reklaam. Toidu alla ja peale. Ja üha uuesti ja uuesti. Reklaam nimelt lubab pühade eel soodsat laenu ilma intressideta mõnda aega. Ja pühad on ammu läbi, aga reklaam ärritas mind taas tänagi hommikul, mil jooksin lihtsalt raadio juurde ja panin ta matsti kinni. Kõik. Ma saan aru, et raske ja et ka ebaeetiline ja labase sisu ja vormiga reklaam toob sisse, aga...miks nii palju, et juba ammu üle piiri?