Meeliülendavad elamused

Need elamused on tegelikult kogu aeg meie ümber. Vahel vaid sammukese kaugusel, ole vaid mees (või naine) ja mine naudi! Viimastel aastatel olen millegipärast jäänud kontsertitelt ja etendustelt eemale. Muidugi see libavale, et mul pole aega, alati mõjuv põhjendus, et olen väsinud või ei viitsi pileteid hankida ja palju muud. Kui aga soovid elamustest osa saada, hakka vaid pihta!

Augusti alguses tuli minu postkasti info, et Padisel toimub "Jääääre" kontsert. "Jäääär" tähendab minu jaoks tudengiaastaid, parimaid lähimaid sõpru, paljusid kontserte ning kunagi Tartus tipnes see ühel väljaskäimisel tolleaegse minu jaoks nr 1 jääääreka koju peole jõudmisega. Ühesõnaga nostalgialaks. Otsustasin, et lähen, kasvõi üksi! Kaugel see Padise ikka on! Ja kerge vaevaga ühines minuga veel kaks toredat sõpra ning sinna meie tee viiski. Soe sume suveõhtu, taaskond mälestusi pakkuv Padise klooster, mis mälestuses oli vaid varemete kujul. Nüüd oli võimalus ka torni ronida! Ja kogu aeg ilmusid nostalgilised hea sõbranna (ta tunneb end siin tekstis ära kindlasti) meenutused erinevatelt kontsertitelt, kus praegused tegijad meenutavad, et publik vananeb koos nendega ning koosneb suures osas naistest. Ja kõige paremad olid minu jaoks midugi need mõned kõige vanemad lood. Oh, küll oli ilus õhtu! Ja kui juba rääkida paari sammu astumisest, siis meie kodu kõrval Vaikses pargis toimus Inese kontsert. Neid samme oli eriti lihtne teha! Aga kui rääkida elamustest, siis MUBAs toimunud Ingmar Kiviloo toetuskontsert koos kõige eredamate tähtedega oli pisarateni liigutav! Samal laval astusid üles Rein Rannap, Tõnis Mägi, Jassi Zahharov, Jarek Kasar ning Ingmar Kiviloo ise nii klaveri, keelpillide kui bändi saatel. Kui Jassi Sahharov laulis oma võimsal häälel kadunud Urmas Alenderi loomingut, hakkasid pisarad lihtsalt voolama...pea kõigest puhtaks, emotsioon vallutas mind! Ja järjest enam kisub mind ka klassika poole. Kontsert algas Kiviloo ja Rannapi Ungari rapsoodiaga (siin võin olla ebatäpne), aga see oli võimas!