Suvi oma vürtside ja rännakutega

Juulikuine puhkus pakkus kõike muud kui rahulikku kodusistumist. Kuna ilmad olid kui troopikas, siis meri lausa tõmbas mind enda poole. Keila-Joa kandis on vahvaid supluse ja beezitamise kohti küll ja veel ning tasapisi muutus ka merevesi päris soojaks. Vahepeal oli mõnus jalgrattaga uusi kohakesi avastada. Siis jõudsime ühel kaunil päeval Aegna saarele seiklema ja Saaremaale pulma. Kaks suveetendustki pakkusid end teele. Ja kõige lõpuks tegin Lõuna-Eesti sõprade tuuri, mis oli küll väga kuum minu konditsioneerita autokeses, ent see-eest väga meeleolukas ja ettearvamatu. Ujud igas järvekeses, mis tee peale ette jääb ja sind lausa kutsub; naudid Lõuna-Eesti maalilisi kupleid, suviseid metsamarju ja vanu sõpru. Puhkuse viimased päevad veetsime Peipsi ääres, tutvudes Kolkja küla näol kohalike elamustega. Ainult et Ira Petrovna kukk hakkas hommikul liiga vara kirema :-)

Kui pärast eilset esimest tööpäeva arvutist, prillidest ja kontoris olemisest peavalu sain, siis mõistsin, et inimese loomulik olek on ikka päris kindlasti looduses. Eriti ehedalt tuli see teadmine minu juurde öösel kell kolm Põlvamaal Moostes ööbides. Külastasin uniselt väikest majakest, kus kuningadki käivad ning kogu loodus juba ärkas: linnud laulsid vabana täiest nokast, tirtsud saagisid mõnuga, soe suveöö pahvatas näkku oma lõhnadega. Mis me kõik maha magame? Aga suvi kestab ja väga mõnus on tegelikult!