Ikka Viin-viin-viin

Seekord oli minu sihtpunktiks Viin. Mul oli au osaleda ühe Euroopa spordiorganisatsiooni 10. aastapäeva pidustustel, kuna olen pea poole ajaloolisest perioodist olnud seal juhatuses. Tänaseks päevaks on juhatuse liikmeid kümmekond: nad kõik on mehed ja keskmine vanus pakun, et julgelt 55 pluss. Haritud ja tublid inimesed, rektorid ja muidu tähtsad mehed. Aga valdkond, mida nad juhivad, on üliõpilassport... Aga neil läheb hästi, kuigi minu arvates peaks ikkagi lubama neid otsustamise juurde, kelle üle otsustatakse. Aga asja nimi on ringkaitse ja võimetus loobuda headest asjadest. Aga üritustel viibida oli tõesti rõõm. Vastuvõtt oli suurejooneline ja tänati mitmel moel tehtud töö eest. Tegelikult oli väga ilus. Ka äratundmine, et olen oma elus teinud õigeid otsuseid ja osanud õigel hetkel magusast pirukast ampsu võtmata jätta. Vahel on parem olla näljane, siis oskad leivatükistki rohkem rõõmu tunda. Pole praadi vajagi.

Korraks tekkis isegi jõulutunne. Kõik oli nii kaunis ja ehitud. Vaid lumi on puudu!