Kui nõiad Tuhalas vihtlevad...

...hakkab nõiakaev keema. Nii ütleb rahvapärimus. Panime nädalavahetusel autole hääled sisse ja käisime Tuhalas vaatamas, kuidas kaev üle ajab. Ma ei teadnudki, et viimane "keemise kord" oli 4 aastat tagasi. Müstiline ikka küll, et sellised asjad sünnivad, tavaliselt on seal ju lihtsalt üks kuiv koht. Ja üle tee oli rajatud ka loomaaed, kuhu seekord siiski ei läinud. Tagasiteel põikasime läbi ka mulle juba armsaks saanud Siniallikatelt. Erinevalt Tuhalast oli seal seekord täielik vaikus. Ei mingit podisemist, ei mingit türkiissinist värvi. Aga torm oli teinud oma töö ja võisin luba palumata murdunud kuuskedelt oksi jõuluks koju tuua.