Kõrvalpõige loomade maailma

Juba kuu aega tagasi kuulasin äärmiselt põnevat loengut loomadest. Loengupidaja oli loomaaja peremees härra Turovski, kellel on kompetentsi ja lugude vestmise oskust rohkem kui küll. Kohe tekkis oma paralleel aasta tagasi Tai krokodillipargis kohatud ahvipärdikuga, kellele tegi väga palju nalja minu ehmumine, kui ta selja tagant tuli ja mulle vastu tagumikku peopesaga heleda laksu andis. Ja siis veel teist korda :-) ja siis hüppas toolile istuma ja tegi näo, et tema ei tea midagi! Jätsin meelde mõned näited šimpanside kohta.

- Nalja peab saama! Vahel võtavad šimpansid suu vett täis ja siis sülitavad loomaaias mõnda külastajat.
- Miks šimpansid kergesti ära upuvad? Nimelt hingavad nad kõigepealt sisse, hakkavad häälitsema ja nii tõmbavadki vee kopsu.
- Ahvid õpivad erinevalt inimesest vaid lapsepõlves, kuni 6-8 a vanuseni. Nii et vanadele enam uusi trikke ei õpeta!
- Ühel simpanside eriliigil on komme kogu aeg seksida, isegi natuke aega pärast surma. Stress on lihtsalt nii suur ja kuidagi peab seda maandama!
- ”Keep smiling!” – see on šimpansi viimane hoiatus enne rünnakut! Kui ahvil on hea tuju, siis on tal alahuul rippu ja hambad peidetud. Oh meid rumalaid, kes me loomade emotsioone valesti tõlgendame...
Maailmas on alles vaid 120 000-130 000 šimpanssi. Võrdluseks: inimesi on 6 miljardit, sedagi on rohkem kui hiiri ja rotte.

Kui saan aega, lähen ostan raamatupoest Turovski raamatu "Loomult loom". Küll tahaks rohkem teada loomade, lindude ja kalade elust!

Krutskitega ahvipärdikust tegi pildi Aigi.