Kuldne mask

"Kuldse maski" nime all toimub juba neljandat korda teatrifestival, kus saab jälgida kõrgemat vene teatrikunsti. Ootamatult tekkis mul võimalus minna vaatama avaetendust Nikolai Gogoli "Mängurid" Moskva Teatrikunsti Stuudio esituses. Kelmustükk oli hoogne ja peegeldus ikka meie praegusesse ühiskonda. Kiirelt ratsarikkaks vahendeid valimata. Mulle oli see esmakordne elamus vaadata venekeelset teatritükki. Panin igaks juhuks ikkagi klapid pähe, sest Maria Klenskaja mahe hääl andis mulle sisu ikkagi paremini edasi kui minu praegune vene keele oskuse tase. Eriti huvitav oli pärast etendust viibida kutsega venepärasel vastuvõtul koos näitlejate ja kultuuritegelastega.

Eile aga sattusin taas ootamatult etendusele. Sedapuhku uhkesse Vene teatrisse vaatama Natalia Kasparova Tantsukompanii (Peterburi) tantsuetendust "Komitasi tantsud". Milline paindlikkus, liikumine, plastilisus, muusika, esinemine - keskendusin perfektse esinemise jälgimisele. Tavainimesele on sellise liikumise järeletegemine ilmselgelt võimatu, kuid tantsijad liikusid nii kergelt, et see tundus ülimalt lihtne ja loomulik. Ja ei peagi ju kõike järele tegema, isegi mitte mõttes. Laval oli mitmeid efekte loodud vee kallamise, krabina ja sulgede peksmisega, kuid suurepärast valgusmängu kasutades, ei märganud ma kordagi, kuidas see kõik lavalt ära viidi ja uus asi juba asemel oli. Sisu mõistmiseks peab aga ilmselgelt eel- või järeltööd tegema.