Creme brülee ja kaunid naised lõuendil

Suvise Itaalia reisi ajal kutsus üks mu tuttav (loe: tegelikult peaaegu võõras inimene) meid enda poole külla. Kutse oli ahvatlev, sest alati on väga huvitav näha, kuidas kohalikud inimesed elavad, eriti maakohas. Seekord oli see eriti põnev! Sattusime (elu)kunstnike majja Toscana maakonnas, kus kauguses paistsid küpressid kui piiripuud ning maastik oli künklik. Aias leidus kõikvõimalikke ürte, puuliike ja bassein! Terve maja oli värve täis! Maalid, värvilised seinad, maalitud päikesekellad, isevalmistatud lambid, maalimistuba poolelioleva lõuendiga, vana grammofon... Väga, väga stiilne! Perekond ise oli rõõmsameelne, naine päritolult sakslane, minu tuttav mees itaallane. Täiskasvanud poeg rääkis emaga saksa ja isaga itaalia keelt. Ja õhtusöök oli meil mitmekäiguline, lõppes creme brulee ja isetehtud likööride degusteerimisega. Peagi avaldan saladuskatte all maailma parima creme brulee retsepti ja ka mõned Dea maalid, milles on väge ja ilu. "Ma armastan kujutada naisi, sest nende vahel on tõeline sõprus. Mehe ja naise vahele tuleb alati seksuaalsuse teema ja sõprus võtab uue varjundi," selgitas Dea oma maalide tausta. "Minu arvates on naise keha väga kaunis ja selles ei ole midagi imelikku, kui seda maalil kujutada," arvas kunstnik ise. Need naised tema maalidel on minu arvates eluga rahulolevad, harmoonilised ja julged.