Üks väga erililine õhtu Tartus

Ma lihtsalt pean jagama! Detsembri lõpp Tartus. Kontsertilt näitusele, edasi ülikooli kohvikusse, mõnusa kooliaja sõbrantsiga lobisemine, istumine Ateena keskuse saali rõdul loožikohal ja unistamine ning siis põikasime läbi "Suudlevatest tudengitest". Ja oh minu rõõmu, kui sain aru, et tol õhtul tegeletakse seal kunstiga! Kunstnik Imbi Kruuv õpetas huvilisi joonistama ning suur portreede sepistamine käis. Esimesest lauast leidsime tuttavad kultuuritegelased ning minul ei kulunud kaua, kui sain kätte paberi ja pastellid. "Vaata, kui mõnusalt need poisid seal istuvad!"rõõmustas meie kunstiõpetaja. "Lähme küsime, kas neid tohib joonistada!" ja juba me olimegi uusi kohti sisse võtmas. Kui ma lähen sinna kohvikusse, siis minu jaoks istuvad need kaks jäädvustatud tüüpi seal veel kaua aega!

Ma imetlen neid nooruslikke ja hakkajaid kunstiinimesi, nende loovust, loomingulisust ja suhtlemisoskust! Sattusin kõige selle lummusesse ja Edith Piafi chansonide saatel muudkui vihtusime pilte teha! Kui mõnus see kõik oli! See oli üks imeliselt vahva ja eriline õhtu, millest sai ootamatult öö, kui kodu poole tagasi vantsisime. Näpus mitu pastellipaberit, nende seas ka Imbi Kruuvi visatud portree minust, mille ma ka lisan:-)

Mulle meeldib siin Tartus! Tahan jälle maalida!

Kas uuel aastal on tõesti kõik teisiti?

Aasta on ilmselt sellepärast just täpselt nii pikk, et inimene saaks anda omale uued lubadused, kuna vanad on juba ununenud. Mina arvan küll alati puhtsüdamlikult, et uuel aastal algab omamoodi uus elu. Enam aga ei anna ma endale liialt suuri lubadusi, sest ei taha tunda pettumust, et ei suuda või ei soovi end piisavalt piitsutada. Mulle lihtsalt meeldib, et elu liigub oma rada, asjad toimuvad spontaalselt, plaanid ilmuvad mu ellu äkiliselt ja mis meeldib, selle teen kohe teoks. Siiski, mõned asjad vajavad kätte võtmist, mõned tegevused paremat planeerimist ja ajaga annab samuti rohkem peale hakata. Mind natuke hirmutavad uuel aastal ees seisvad muutused minu elus, kuid annan aru, et ühe koha peal toimuv sarnane tegevus võib osutuda stagnatsiooniks, olukorra nautimiseks - ja seda ei tohi liiga kaua teha. Püüan ikka peolt lahkuda sel hetkle, kui pidu on alles täies hoos.

Ma olen tegelikult väga õnnelik, kuigi kipun vahetevahel arvama vastupidist...Luban siiski, et uuel aastal olen kannatlikum - vähemalt püüan olla :-)

Ja kõigest hoolimata, olen juba põnevil: uued reisid, uued teed, uued näod ja mõtted. Lisatud pildi nimi on "Algus". Jäägu see mõistatuseks või mõtlemiskohaks. Aga seda kiisut igatsen ma väga taga, jõudsime saada headeks sõpradeks. Minu arvates.