Väljakutse suuruses 73x185

Mõte sai alguse renoveeritud vannitoa ajutisest uksest. See kuidagi ei sobinud uude formaati, et kole või nii. Siis tekkis idee, et maaliks sinna midagi. Aga pikliku ukse formaat ei võimalda merevaadet, mis oleks minu lemmik. See peaks olema midagi ülespoole sirguvat. Tegin kavandid tammedest. Võimas, aga väga roheline. Käisin nädal aega ringi mõtetega. Ja siis, päevalilled! Loogiline tegevus oli otsetee lillemüüjate juurde. Ja sain kokkuleppele ühe lahke inimesega, kes lubas mul oma põllule sõita. Kibelesin veel nädalakese, imetledes lilli vaasis ja vaadates, mis elu nad elavad.

Siis aga tegin päeva vabaks ja sõitsin päevalillede juurde. Mind haaras täielik vaimustus! Iga lill oli ise nägu, modelle oi kui palju! Veetsin enam kui tunni pildistades ja rõõmustades ning kohta otsides. Tundsin end kui mesimumm kahemeetriste päevalillede vahel! Möödaminnes müksasid mind mõned juba küpsenud päevalilled, mõned neist olid pikad kui korvpallurid, mõned olid karvased ja mõned suurte südametega. Iga lill oli isiksus!

Seadsin oma suure molberti üles ja lasin mõttel liikuda. Varsti ilmusid tulevasele uksekaunistusele päevalillede südamikud, kroonlehed, varred ja lehed. Tuul puhus ja pidin oma tööd kaitsma kukkumise eest. Olin lilledest täielikus vaimustuses! Enne suure pimeduse saabumist tassisin oma elu suurima töö autosse. Ööselgi nägin unes neid imelisi lilli. Ja ootan pikisilmi võimalust oma väljakutse lõpuni viimistleda!