Kas kardan kõrgust või kukkumist?

Selline imelik mõte tekkis pärast Karula veski seina mööda üles ronimist. Alpinismist olen ikka väga kaugel. Hirmasti kartsin, aga hakkama sain. Seda küll suure suure ponnistuse ja eneseületamise hinnaga. Aga mägedesse tahaksin ühel ilusal päeval minna ja hea, kui tean ette, mis tunne on kõlkuda maa ja taeva vahel. Õunapuud ei olnud ei olnud varem probleem. Krabinal üles ja alla nagu orav, aga see oli vist mõnda aega tagasi...ja pisut teine asi :-) Esimese hooga arvasin, et ma iial rohkem ei taha proovida, kuid päev hiljem avastasin peast mõtte, et võiks minna mõnele seiklusrajale proovima ja peaks koju köiejupi tooma ning sõlmi harjutama. Siiski, siiski, nii palju väga meeldivaid asju on teha ning eks valikuid tehes selgub, mis ikka kõige hingelähedasem on.