Maapealne paradiis Osmussaare

Sel suvel on mul õnnestunud väisata mitmeid saari. Osmussaare oli tõeline üllatus ja elamus. Mind ehmatas alguses ära, sest sinna sõitmine on paras ekstreemsus. Kui paati mahub 12 inimest, võib arvata, et see paat on väike. Ja kui paat on väike ning tuul kõva, siis ju kõigutab. Loogiline! Aga 45 min meresõitu, ujuda ma ju oskan ja olimegi kohal.

Osmussaare on hoopis teistsugune kui Aegna või Saaremaa. Kiviklibune, ilma suure metsata, kaljune, paekivine, põhjamaine. Kui jõudsime saare põhjarannikule, üllatas see oma karge ilu, pekslevate lainete, kõrge paljandi ja maaliliste vaadetega. Lihtsalt istu maha ja vahi suu ammuli. Kas see on ka meie Eestimaa? Olin tulnud just maalilaagrist ja mõte oli kuigi jooksma läinud. Oleks tahtnud sealsamas pintslid välja rebida, kuid need jäid ju mandrile.

Rändasime edasi läbi lambakarjade ja väljade, mis kuu aega tagasi oli täis metsmaasikaid. Kes jalgsi, kes traktori järelveokil. Vaatasime üle rannarootslaste kiriku varaemed, mida on hakatud kõpitsema. Kirik, millel on kell ja müürivare, on midagi enamat. Seal toimuvad vahel jumalateenistused ja see saar on näinud palju julmust. Sellest ka kivisse raiutus rootsikeelne ahastav hüüe: oo, jumal, andesta neile! Olnud koduks Vene sõjaväebaasidele, olnud enne seda päriskoduks Eesti rootslastele, praegu elab seal 1 pere. Pärast Osmussaare elanikkonna evakueerimist 12.juunil 1940 hakati baaside lepingu alusel saarele rajama rannakaitsepatareid number 314. 1941. aastal rannakaitsepatarei aga õhiti. Varem asus Osmussaarel üksainus seitsme taluga küla - Bien. Tänaseks on säilinud ainult kaks hoonet - Marksi talu rehealune ja Erkase talu laut. Taasiseseisvunud Eestis ei ole kunagised osmussaarlased ega nende järglased oma kunagisi maid tagasi oma käsutusse saanud. Aga loodus on Osmussaarel võimas ja usun, et ka seda saart ootab ikka ilusam tulevik. Ja eriti loodan, et üksikud turistid, kes looduskaitsealal käivad, suudavad end ikka tagasi hoida ja oma prahi sealt ise ka minema kanda.

Pildid tegi minu hea kolleeg Sirli.